T1 kaubanduskeskuse juht Allan Remmelkoor usub, et saneerimisprotsessist saab asja, kui võlausaldajad sellega nõustuvad.
T1 pidava AS-i Tallinna Moekombinaat juhatuse liige Allan Remmelkoor ütleb, et saneerimisprotsess võtab aega aastaid ning selle peamine väljakutse on leida toimiv tegutsemismudel muutunud oludes, kus kaubandus peab leidma omale teistsuguseid väljundeid.
“Eks kogu see meie tegevusharu praegu, mitte ainult Eestis, vaid kogu laias maailmas, seisab selle protsessi ees, et kuidas ja mida järgnevatel aastatel ümber korraldada, kuidasmoodi oma äritegevust ümber korraldada nii, et see on jätkusuutlik. Meil on nüüd selle protsessi jaoks aega kaks kuud,” ütles Remmelkoor, viidates saneerimiskava esitamise tähtajale, milleks on 2. juuni. “Kahe kuu pärast peaksid võlausaldajad selle kava siis loodetavasti heaks kiitma.”
Millised need muudatused on, millele saneerimiskava üles ehitatakse, pole Remmelkoor valmis veel avaldama.
Tallinna Moekombinaadi suurim võlausaldaja on rahvusvaheline ühisrahastusplatvorm TSSP, nende 65 miljoni euro suurust viieks aastaks antud laenu, mille tähtaeg saabub järgmisel aastal, vahendas Lintgen Adjacent Investments S.a.r.l. Kokku on võlausaldajaid 71 ja tähtaja ületanud kohustusi on kogunenud seitsme miljoni euro ulatuses.
“Kõikidega on vaja selles protsessis läbirääkimisi pidada,” tõdes Remmelkoor.
Ka emafirma Pro Kapital Grupp on üks Tallinna Moekombinaadi võlausaldajaid.
“Emaettevõttelt on kindlasti saanud T1 omanikfirma AS Tallinna Moekombinaat laenu. Selles mõttes nad on, jah, protsessis osalised,” ütles Remmelkoor, soovimata spekuleerida asjade käigu üle, kui saneerimiskava peaks ebaõnnestuma: “Täna mul on küll veendumus, et sellel protsessi edukusel on alust. Meie peamine ülesanne täna on ikkagi leida lõplik jätkusuutlik tegevuskava.”
Ta kinnitas, et T1 saneerimisprotsess emafirma tegevust ei mõjuta.
“Meil grupi ülejäänud tegevusharud – elamuehitus Balti riikides – jätkub samasugusel moel,” ütles ta.
Saneerimiskava T1 tegutsemist ei puuduta – kauplusi hoitakse lahti nii palju, kui eriolukord praegu võimaldab, selle lõppedes saavad jätkata ka ülejäänud ärid.
Saneerimisprotsessi algusest teatas esmaspäeval ka Stockmanni kaubamaja. Otsus puudutab siiski vaid Soome ettevõtet, selle tütarettevõtted Eestis ja Lätis ning kaubanduskett Lindex tegutsevad edasi, nagu seni.
Kas lähinädalad ja kuud hakkavad tooma rohkem teateid pankrottidest või saneerimistest, mida soodustab ka pankrotiteadete edasilükkamise algatuseks loodud seaduseelnõu, ei julge keegi prognoosida.
Maria Mägi advokaadibüroos vandeadvokaadi ja pankrotihaldurina töötav Maire Arm ütleb, et kui ettevõtte majanduslik olukord vähegi võimaldab, tasub eelistada saneerimist pankrotile, kuigi see võib võlausaldajate jaoks kujuneda väga pikaks protsessiks.
“Võlausaldajate jaoks on oluline, võrreldes teoreetilise pankrotimenetlusega, et oleks nende jaoks kasulikum variant. Pankrotimenetluses reeglina varad müüakse. Saneerimismenetluses on võlgade ümberkujundamine, lahenduste leidmine teistmoodi. Ma arvan, et praeguses olukorras, kus on suur teadmatus, mis saab, on saneerimine kindlasti mõistlikum, kui nende varade müük,” põhjendab Arm.
Ta tõdes, et kuigi vahel kasutavad ettevõtted saneerimisprotsessi ka aja juurdevõitmiseks olukorras, kus tegelikult pole päästa enam midagi, tasub saneerimist ikkagi kaaluda.
“Pankrot on ikkagi ettevõtte jaoks kõige viimasem variant. Kui oleks vähegi võimalust, siis oleks mõistlik saneerida, kui see on ka reaalne selle äriühingu puhul, kes selle avalduse siis esitab. Üldiselt, saneerimisseaduse mõtte kohaselt lähevad saneerimisse olulised ettevõtted, kes on ühtlasi ka olulised tööandjad,” selgitas Arm.
