Kuidas mitte korraldada pärimisasju. Õpetlik näide vallavanemast, kes mõtles surmale liiga vara.

Nüüd on otsus käes. Avalikud kohtuotsused näitavad, et miski ei hoia inimesi pärast kooselu lõppemist nii kindlalt koos kui pärimisleping.

Käsi peseb kätt

Lugupeetud vallavanem elas naisega koos viimased kakskümmend aastat. Ühiseid lapsi neil polnud. Ehkki silmapaistvalt edukas paar polnud ametlikult abielus, olid nad veendunud, et nende armastus kestab „kuni surm neid lahutab“. Nad elasid majas, mis kuulus mehe emale, samuti üürisid koos korterit.

Kuna kumbki polnud enam esimeses nooruses, kerkis üles küsimus: kui vallavanem peaks surema, kus siis naine elama hakkab? Kas naine peab hakkama veel vanaduses uut elukohta otsima?

Küsimus tundus vallavanemale olulisena: tema ise soovis kindlust, et keegi vanaduspõlves tema eest hoolitseks. Paar konsulteeris notariga – millised võimalused tulevikku kindlustada oleksid nende jaoks kõige paremad? Notar soovitas sõlmida pärimislepingu. See pärimisviis pole Eestis väga levinud. 2019.aastal sõlmiti vaid 33 pärimislepingut ja 7319 testamenti. Mullu sõlmiti 95 pärimislepingut ja 8997 testamenti.

Pärimisleping on mõistlik sõlmida siis, kui mõlemal on kasud sees. Nagu selles loos: vallavanem valib ainupärijaks naise, kellelt ootab elu lõpuni enda eest hoolitsemist. Vastutasuks saab naine õiguse osale pärandaja varast, mis annab talle kindlustunde mehe surma korral.

Notarisse

Vallavanem ja tema elukaaslane sõlmisidki 31. jaanuaril 2019. aastal notari juures pärimislepingu. Kuna neid sõlmitakse harva, on notaril pärimislepingu sõlmimisel väga oluline roll: ta peab osapooltele põhjalikult selgeks tegema, mis vahe on testamendil ja pärimislepingul.

Kui testament on ühepoolne ja seda saab testaator iga kell muuta, siis pärimislepingut üksi muuta ei saa. Seda saab lõpetada või muuta üksnes notari juures ja kohal peavad olema mõlemad, nii pärandaja kui pärija. Notari kohustus on selgitada, mis tingimustel saab lepingut lõpetada.

Pärimislepinguga sai vallavanema peamiseks pärijaks elukaaslane. Lepingu järgi pärib naine tema surma korral suure osa varast, välja arvatud mõned annakud. Naisel on kohustus meest haiguse korral hooldada.

Kui testament on ühepoolne ja seda saab testaator iga kell muuta, siis pärimislepingut üksi muuta ei saa.

 

Elu jätkus nagu seni. 2019. aasta kevadel uuendas naine koduaeda, istutas sinna uusi taimi. Nüüd oli tal lõpuks kindlus, et tal on kodu ja ta teeb seda kõike endale.

Aasta lõpus nõudis vallavanem aga äkki vastuteeneks, et naine annaks talle 50 protsenti osalusest ettevõttest, mis naisel oli kahasse vallavanema pojaga. See naisele ei sobinud.

Paari suhted pöörasid kehvaks, nad otsustasid lahku minna.

Vallavanem ei näinud nüüd ühtki põhjust, miks peaks endine elukaaslane olema tema pärija, ja soovis pärimislepingu tühistada.

Naine oli nõus, et pole mõistlik olla mehega seotud, ja oli valmis pärimislepingu tühistama. Samuti oli ta nüüd nõus andma pool oma osalusest ettevõttes – nagu vallavanem soovis. Vastu soovis ta mehelt 20 000 eurot, et saaks osta endale uue eluaseme. Mees oli päri, samuti lubas ta katta naise autokulud ja aidata teda uue elukoha sisustamisega.

2019. aasta detsembris pöörduski naine notari juurde ja palus ette valmistada pärimislepingu lõpetamise ja osaühingu kinkelepingu. Samuti soovis naine mehelt kirjalikku kinnitust mehe poolt lubatule. Ent vallavanem keeldus alla kirjutamast. Ta nõudis vaid pärimislepingu tühistamist. Sellega kadus naise huvi pärimislepingust taganeda.

Naine kolis 2019. aasta lõpus, enne vana-aasta õhtut, oma kauaaegsest kodust välja. Esialgu üürikorterisse, mida nad olid mehega koos üürinud. Varsti teatas vallavanem, et ei luba naisel seal elada, ähvardas, et lõpetab üürilepingu omanikuga ära. Samuti võttis vallavanem naiselt auto, mida ekskaasa oli kasutanud.

Naine üüris endale korteri.

Lähme siis kohtusse

2020. aasta jaanuaris nõudis vallavanem naise notari juurde ilmumist, et pärimisleping lõpetada. Naine oli taas valmis selleks nõusoleku andma, kui mees kinnitab allkirjaga oma lubadused. Sellega vallavanem aga jälle nõus polnud. Ja nii polnud naine nõus ka notarisse minema.

Vallavanem pöördus kohtusse, et saada naiselt nõusolek tühistada pärimisleping. Ta võttis endale advokaadiks Küllike Nammi ja Rait Sarjase.

 

 

Vallavanem selgitas hagis kohtule, et ei soovi naist oma pärijaks, sest nad pole ju enam elukaaslased. Seega pole tema eksnaisel mingit õigust kasutada tema emale kuulunud maja. Mehe meelest peaks saama pärimislepingut iga kell muuta, kui kooselu on lõppenud. Sõlmis ju vallavanem elukaaslasega pärimislepingu ainult seetõttu, et uskus neid kokku jäävat surmani.

Vallavanem märkis hagis, et ehkki pärimislepingu järgi pidi naine ta eest hoolitsema, siis paraku ei tundnud naine kordagi tema vastu huvi 2020. aasta veebruaris ja aprillis, kui ta pärast haiglasolekut oli kaks nädalat kodusel ravil – naine ei tulnud teda vaatamagi.

Vallavanem polnud nõus, et naine võib pärimislepingu tõttu vaidlustada neid tehinguid, mis ta eluajal teeb, ja leidis, et see piirab tema õigusi.

Samuti väitis vallavanem kohtule, et tegelikult naine survestas teda pärimislepingut tegema. Ja kuna naine jättis ta peagi maha, oletas ta, et selline plaan oli naisel varakult välja mõeldud. Paraku ei tulnud neil pähe panna pärimislepingusse tingimused, et lepingust saaks ühepoolselt taganeda.

„Pärimisleping ei saa olla sui generis institut, mis seisab seadusest kõrgemal ja mida pärast sõlmimist ei ole võimalik asjaolude muutumisel lõpetada,“ seisis hagis.

Naine võttis end esindama perekonnaõigusega tegeleva tuntud vandeadvokaadi Hendrik Mühlsi ja vaidles kõigele vastu. Hoopis mees visanud ta kodust välja. Ja kuna mees polnud tema ees varalisi lubadusi täitnud, ei pea ka tema vastu tulema. Ta ei leidnud, et sellisel hagil oleks kohtus üldse mingit perspektiivi.

 

 

Maakohus leidiski, et paraku lubab pärimisseadus ühepoolselt taganeda vaid kindlatel põhjustel – eksimus, pettus, ähvardus, vägivald –, kuid midagi sellist ei saa naisele ette heita. Samuti pole siinsel juhul ühtegi erandlikku asjaolu, mis lubaks pärimislepingu tühistada. „Mitteabielulise kooselu lõppemine iseenesest ei ole erandlik asjaolu,“ leidis maakohus.

Samuti rõhutas kohus, et vallavanem võib oma varaga tehinguid teha küll, kuid eksnaisel kui pärijal on õigus aasta jooksul pärast vallavanema surma vaidlustada kõik tehingud, mida vallavanem oma eluajal oli teadlikult pärija huvide kahjustamiseks teinud.

Näiteks kui mees on jätnud pärimislepinguga maja naisele, kuid müüb selle hiljem kümne euroga oma sugulasele, siis naine saab ühe aasta jooksul pärast mehe surma pöörduda mehe sugulase vastu kohtusse, et maja müük tagasi pöörata.

Vale jutt!

Vallavanem polnud nõus, et kooselu lõpp pole piisav põhjus pärimislepingut tühistada, ja kaebas edasi ringkonnakohtusse.

„Pärast kooselu lõppu kellegi pärijaks nimetamine on äärmiselt erandlik,“ leidis ta. „Ja see oleks erandlik, kui keegi sooviks olla pärimislepingu kaudu seotud inimesega, kellega on kooselu lõppenud.“

Samuti jättis kohus vallavanema väitel tähelepanuta asjaolu, et juhul kui vallavanem tahaks oma vara jätta lastele tasuta, siis pärimislepingu tõttu peab ta need neile võõrandama ehk müüma.

Ringkonnakohus aga nõustus maakohtuga: kooselu lõpp pole siiski erandlik põhjus pärimislepingut lõpetada. Ta jättis maakohtu otsuse muutmata. Samuti selgitati vallavanemale, et ta võib oma vara eluajal käsutada küll, kuid ta ei tohi sellega teha kahju oma pärijale ehk endisele elukaaslasele.

Vallavanem kaebas edasi riigikohtusse. Kooselu lõppemine on tema meelest igati erandlik asjaolu. Samuti ei saa juriidilise hariduseta inimeselt eeldada, et ta suudaks pärimislepingut kõikide detailideni mõista ja seda sõlmides ette näha, milliseid omandiõiguse piiranguid võib mõni teadmatusest lepingusse lisatud või lisamata jäänud punkt sisaldada.

 

Lepingusse tulnuks kirjutada, et see kehtib kooselu lõppemiseni. Seda peaks notarid riigikohtunike arvates rohkem selgitama.

 

Riigikohus võttis kassatsiooni arutlusele, sest kunagi varem pole Eesti kohtutes arutatud pärimislepingu tühistamist. Asja vaagides leidis riigikohuski, et vallavanema pärimislepingut pole alust tühistada, sest üksnes kooselu lõppemine ei õigusta pärimislepingu tühistamise nõusoleku asendamist kohtuotsusega.

Kohus leidis, et pärimislepingu tühistamiseks peavad esinema sellised asjaolud nagu kõikide muude tehingute tühistamisel – pettus, ähvardus, vägivald vms erandlikud asjaolud, mis kallutasid isikut tema tahte vastaselt lepingut sõlmima. Midagi sellist ei saa aga naisele ette heita.

Riigikohus rõhutas, et juba pärimislepingu sõlmimisel tasuks ette mõelda, mis tingimustel saaks üks pool lepingust taganeda. Näiteks oleks saanud lepingusse kirjutada, et leping kehtib osapoolte kooselu lõppemiseni. Riigikohtunikud panid notaritele südamele, et nad selgitaksid inimestele rohkem pärimislepinguga seonduvat.

Oluline kohtuotsus

Vandeadvokaat Hendrik Mühls ütleb, et tegu oli õiguslikult põneva ja unikaalse juhtumiga, sest seni ei olnud ühtegi lahendit seoses pärimislepingu tühistamisega. „See kaasus on teed rajav ja kohtupraktikat ühtlustav.“

Erandlikuks teebki kohtuasja küsimus, kas endiste pikaaegsete elukaaslaste kooselu lõppemine saab olla erandpõhjuseks pärimislepingu tühistamisel. Nagu selgus – ei saa.

Milleks üldse pärimislepingut sõlmida?

Mühls ütleb, et seda tasub sõlmida siis, kui pärandi saaja peab pärandi saamiseks pärandaja heaks midagi tegema. „Reeglina on selleks kohustus pärandaja eest tema eluajal hoolt kanda, pärandaja kodu remontida vms. Vastutasuks saab pärija pärandaja surma korral pärimislepingus ette nähtud vara või mõne muu hüve endale.“

Kui enne tehingut peab notar välja selgitama tehinguga seotud olulised asjaolud – kas pärandaja ikka päriselt soovib pärimislepingut sõlmida ja on seda tehes täie teovõime juures –, siis nüüd peavad notarid riigikohtu lahendi järgi selgitama pärimislepingut sõlmima tulnutele võimalusi, mida kõike saab pärimislepingus kokku leppida. Muu hulgas seda, mis juhtub siis, kui kooselu peaks pärandaja ja pärija vahel lõppema.

Kuidas vallavanem jäi rahule sellega, et on nüüd oma endise elukaaslasega tugevamalt seotud kui kooselu ajal?

„Elu läheb edasi! Ma ei ole pettunud,“ sõnab vallavanem Ekspressile muretult, soovides kõigile kena päeva ja mitte liialt asjade pärast muretseda!