Postimees tõi avalikkuse ette dokumendi, millest nähtub, et USA suursaatkond Eestis on aastaid salaja järginud Tallinna tänavatel liikuvaid inimesi, tuues põhjenduseks, et selline tegevus on vajalik turvalisuse tagamiseks. Tavapärane turvalisuse kaalutlustel jälgimine võtab aga hoopis teise ilme, kui jälgitavas tsoonis liikuv inimene peaks salajasele üksusele kahtlane tunduma. Kahtlaseks isikuks võib saada aga üsnagi lihtsalt, näiteks viibides pikemat aega ilma selge põhjuseta saatkonna või jälgitava kinnisvara lähistel. Sellisel juhul alustatakse Postimehe artiklis avaldatu kohaselt konkreetse inimese jälgimist ning tema kohta info kogumist. Viimase puhul võib tegu olla aga eraviisilise jälitustegevusega, mis on Eestis ebaseaduslik. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et kahtlased isikud kantakse SIMAS (Security Incident Management Analysis System) üleilmsesse andmebaasi, mida kasutatakse terroriohu tuvastamiseks.
“Aktuaalne kaamera” vahendas, et ekspertide hinnangul on inimeste juhuslik tänaval jälgimine ja saatkonna ümbrusel silma peal hoidmine kooskõlas Eesti seadustega. Teisalt on aga küsitav üksuse poolt nii-öelda kahtlase isiku kohta andmete varjatud kogumine ja töötlemine.
Maria Mägi Advokaadibüroo advokaat ja TÜ Õigusinstituudi karistusõiguse õppejõud Mare Tannberg kommenteeris lugu „Aktuaalsele kaamerale“ järgmiselt:
“Postimehe artiklist nähtus, et juhul kui mingisugune isik on kahtlasesse nimekirja sattunud, siis teda hakati pildistama, filmima, tema käikude üle n-ö logiraamatut pidama, et ta on korduvalt selles piirkonnas pikaajaliselt viibinud. Sellisel juhul võib tõstatuda küsimus, kas see tegevus on õiguspärane või mitte. Kui see isik jälgib teist isikut andmete kogumise eesmärgil, siis on tegemist eraviisilise jälitustegevusega.”
Vaata ka teemat käsitlevat AK saatelõiku
Loe lähemalt: Postimehe 29.05.2015 artikkel
Delfi kajastust loe siit
