Tallinna halduskohus tagastas Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) lapsevanemate kaebuse Tallinna linna vastu GAG-i ümberkujundamise küsimuses, kuid leidis, et oluliste muudatuste tegemisel peavad olema lapsevanemad kaasatud.

Lapsevanemaid esindava vandeadvokaadi Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul seisab GAG-i lapsevanemate vastuseis Tallinna linna poolt ette võetud sammudele enamas kui emotsioonis ning selleks on põhjendatud mure oma laste heaolu, hariduse ja GAG-i tuleviku pärast.

Loe lähemalt ERR- i uudistest.

Tuhanded Cherry.ee ostukeskkonna poolt petetud inimesed koondavad oma jõud selleks, et välja selgitada, kes vastutab Cherry põhjamineku eest ja kuhu on kadunud 1,2 miljonit eurot.

Vaata täpsemalt 04.12.2016.a. eetris olnud TV 3 Seitsmesed uudised klipist.

Harju Maakohus kuulutas välja Tere AS aktsiate omaniku Elveda OÜ pankroti. Tere uueks juhiks sai Aivar Rehe.

Pankrotihaldur Maire Arm teavitas, et pankrotiseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja 19. oktoobri kohtumäärusega saadud volituse alusel on ta kutsunud tagasi Tere AS senised nõukogu liikmed ning valinud uue nõukogu, samuti on nõukogu välja vahetanud juhatuse.

Loe lähemalt Päevalehest.

Isegi kui abikaasa on truudusetu, võib tema sõnumite lugemine halvemal juhul kaasa tuua kriminaalkaristuse.

Küberkuritegevus ei ole juba ammu ainult häkkerite ja „patsipoiste” pärusmaa. Küberkurjategija võib olla ka sinu tavaline naabrinaine või naabrimees. Või koguni sina ise.

Seejuures paljud ei teagi, et on toime pannud kuriteo või tegelevad koguni ebaseadusliku jälitustegevusega. Äärmisel juhul tuntakse, et kellegi teise järele ei tohi nuhkida, sest see pole eetiline, mistõttu sellest üldiselt hoidutakse. Kahjuks on peresisesed arusaamad sageli hoopis teised.

Olenemata sellest, et ollakse abielus või elatakse perena koos, on mõlemal elukaaslasel oma privaatvald ning isiklikud e-kirjad ja sõnumid, mis ei kuulu teisele.

Loe edasi Eesti Päevalehest.

Omanimelise advokaadibüroo omanikku Maria Mägi-Rohtmetsa teatakse advokaadina, kes lahendab väga keerulisi majandusvaidlusi ja pole pidanud kuigi paljudel protsessidel alla vanduma.

Loe Maria Mägi-Rohtmetsa persoonilugu 03.09.2016.a. Arterist.

Maria Mägi-Rohtmetsa kommentaar 27.08.2016.a. Arteris ilmunud artiklile “Eesti kõmulisimad ja kalleimad lahutused”:

Abielu lahutamine ja varajagamine on alati väga emotsionaalne protsess, kus abikaasad, kes on olnud kümneid aastaid abielus ja kasvatanud koos lapsi, kipuvad unustama väärika ja austava käitumise teise poole suhtes. Sageli saab peamiseks eesmärgiks kättemaks petmise eest või siis kogu vara enesele hoidmine, mille tõttu hakkab üks pool vara ühisvarast «välja kantima». Selline käitumine ei ole aga mõistlik, sest teistsuguse kokkuleppe puudumise korral kehtib ühisvararežiim ja vara tuleb jagada poolte vahel võrdselt. Igasugused alatud võtted ja liigsed emotsioonid vaid pikendavad abielulahutuse ja varajagamise protsessi. Teadliku vara väärtuse vähendamise asemele tuleb nõue abikaasa vastu, mis arvestatakse tema osast maha.

Enne abielu sõlmimist on mõistlik hoolikalt läbi mõelda, millise vararežiimi tulevased abikaasad endale valivad ja kas oleks mõistlik sõlmida hoopiski abieluvaraleping. Tihti on inimestel tunne, et kui enne abielu sõlmimist hakata veel rääkima mingist lepingust, siis see tekitab teises pooles kahtlusi, kas tulevane abikaasa ikka on siiras ja armastab teda. See ei tohiks aga nii olla, sest igasugune selgus abikaasade omavahelistes varasuhetes aitab hiljem tülisid ära hoida.

Paljud abikaasad on ka äripartnerid, kuna nende omandis on ühisaktsiad või ühisosad. Seega tasuks kaaluda aktsionäride või osanike lepingu sõlmimist, kus lepitakse kokku ühise äri juhtimises, aga ka ühingu jagamises või osaluse hüvitamises, kui teed peaks lahku minema. Nii säilitatakse äriühingu majandustegevus ning hoitakse keerulistelt vaidlustelt raha ja aega kokku.

Kahjuks jõuavad inimesed advokaadi juurde alles siis, kui probleem on tuline ja jama majas. Sellisel juhul soovitan alati pooltele kompromissi, sest selge on see, et perekonnaõiguse valdkonnas, eriti just lapsi puudutavates asjades, on kompromiss alati parim lahendus. Tihti ütlen klientidele, et mõelge sellele, et teie omavahelisest vaidlusest jääb maha pikk kohtutoimik, kus on kogu kohtuvaidlus must valgel kirjas – et kas te tõesti tahate endast oma lastele jätta maha sellise kirjatüki, kust lapsed saavad hiljem lugeda, kuidas nende vanemad nende ja raha pärast kohtus pikki vaidlusi pidasid. Kuna abielulahutuses on siiski kaks poolt, soovitan ühele poolele rohkem andestada ja mõista ning teisele poolele soovitan jagada seda, mis on, sest vara hauda kaasa ei võta ja lõpuks jääb kõik siiski järeltulijatele.

Loe lähemalt Postimehest.

25. mail toimunud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kuratooriumi õppeaasta viimasel istungil soovitati EKA nõukogul võtta suund Kunstiakadeemia oma seaduse eelnõu väljatöötamisele.

EKA seaduse vajalikkuse arutelus põhjendas kuratooriumi esimees, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, et seadus on vajalik ülikooli ajalooliselt väljakujunenud positsiooni kindlustamiseks ning kunstiõppe erisuste väljatoomiseks.

“Kunstiakadeemial on selge koht Eesti haridussüsteemis ja kultuuriruumis ning suur vastutus riigi ja rahva identideedi hoidmisel ja kujundamisel,” sõnas Mari Mägi-Rohtmets ja lisas: “Kunstiakadeemia seadus määratleks ülikooli tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise peamised põhimõtted, pidades silmas kooli eripära võrreldes teiste ülikoolidega.”

Riigikogu on vastu võtnud juba ka Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli oma seadused, mis sätestavad kummagi ülikooli erisused ja tegevusvaldkonna spetsiifika.

Kuratooriumi liige Laine Randjärv tõi näiteks Tartu Ülikooli seaduse, millega sooviti muuta juhtimisstruktuuri, kaitsta meditsiiniõpet, kirjeldada hoonestuga käitumise põhimõtteid jm ning leidis, et eriseaduse loomine on ülikoolidele vajalik erisuse säilimise kindlustamiseks.

16. juunil tutvustab Maria Mägi-Rohtmets Eesti Kunstiakadeemia nõukogule eriseaduse vajalikkust ja tähendust ning teeb kuratooriumi nimel ettepaneku alustada tööd EKA oma seaduse eelnõu väljatöötamiseks.

Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumisse kuuluvad:

Taavi Aas – Tallinna abilinnapea
Rainer Kattel – Tallinna Tehnikaülikooli professor
Armin Kõomägi – AS Smarten Logistics nõukogu esimees, kirjanik, kunstikoguja
Andrus Kõresaar – arhitektibüroo KOKO arhitektid OÜ partner ja loovjuht
Henri Laupmaa – Hooandja MTÜ, Fundwise OÜ, Community Tools OÜ ja Micronet OÜ juhatuse liige
Maire Milder – Baltika AS ja Baltman OÜ juhatuse liige
Janek Mäggi – Powerhouse OÜ juhataja ja konsultant, kuratooriumi aseesimees.
Maria Mägi-Rohtmets – Maria Mägi advokaadibüroo juhatuse liige, partner ja vandeadvokaat. Kuratooriumi esimees.
Kaido Ole – kunstnik
Laine Randjärv – Riigikogu Kultuurikomisjoni esimees
Marek Tamm – ajaloolane, Tallinna Ülikooli professor

Kuratooriumi koosseis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2015 korraldusega nr 394.

Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kunstiakadeemias on võimalik õppida ligi kolmekümnel erialal Arhitektuuri-, Disaini-, Kunstikultuuri ja Vabade kunstide teaduskonnas, paljudel neist saab Eestis kõrghariduse omandada vaid siin. Kunstiakadeemia teeb koostööd maailma tippülikoolidega ning on oluliste rahvusvaheliste haridus- ja erialavõrgustike liige, mis annab siin õppijatele ja töötajatele suurepärased võimalused silmaringi ja mõttemaailma avardamiseks ning enesearenguks. Eesti Kunstiakadeemia on Eesti Disainikeskuse ja Eesti Arhitektuurikeskuse üks ellukutsuja ning osaleb aktiivselt riiklike disaini-, linnaplaneerimise-, hariduse- ja kunstistrateegiate väljatöötamises.

Siia on oodatud õppima sotsiaalselt tundlikud, motiveeritud ning loovad mõtlejad.
www.artun.ee

Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht

Saade “Pealtnägija” kajastas täna juhtumit, kus Merko eksjuhi, kurikuulsale linnaametnikule Ivo Parbusele pistiseandmises süüdi mõistetud Tõnu Kortsu eksnaine süüdistab meest nende ühise raha kantimises. Probleem on aga laiem ning Eestis on rahakate perede lahutuste puhul sellist skeemi sageli kasutatud.

“Ega perekond Korts ei ole siin oma niisuguste toimetamistega mingisugust jalgratast leiutanud või eeskujuks, pigem on see niisuguse mõndagi aega juba välja kujunenud tava ära kasutamine nüüd emma-kumma poolt,” sõnas vandeadvokaat Maria Mägi.

Loe lähemalt Delfist või vaata 06.04.2016.a. eetris olnud  Pealtnägijat.

Aserbaidžaani investeerimispettuses hiigelkahju kannatanud investorid nõuavad hüvitist Finantsinspektsioonilt, kes nende hinnangul oleks saanud järelevalvekohustust kohaselt täites tekkinud kahju ära hoida.

Investoreid esindavad vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Indrek Kukk.

Loe lähemalt Postimehest.

Vandeadvokaadid Eeva Mägi ja Indrek Kukk andsid 17.03.2016.a Eesti Maastikuarhitektide Liidule koolituse teemal „Ka maastikuarhitekt on autor!“. Koolitusel käsitleti maastikuarhitektide peamisi autoriõigusega ja riigihangetega seonduvaid probleeme.