Eeva Mägi: „Mul on koroona, aga ma ei ütle kellelegi!” Võiksid siiski öelda...

Kutsun üles julgelt vabatahtlikult avaldama, kui olete saanud koroonaviiruse, sest nii saab teisi kaitsta.

Seadustes näpuga järge ajades võib jõuda arusaamale, et kuna terviseandmed on eriliigilised andmed, ei tohiks neid niisama küsida ega peaks avaldama. Igasugune isiku terviseandmete info on delikaatne. Ka nohu ja köha on isikuandmed, mida niisama ei tohi koguda ega kolmas isik avaldada.

Praegu on eriolukord ega ole kuigi mõistlik varjata andmeid, mis võivad teised inimesed ohtu seada. Hirm, et mind vallandatakse, kui teatan tööandjale, et mul on koroonaviirus, on põhjendamatu. Kedagi ei tohi töölt vallandada pelgalt sellepärast, et tal on viirus. Samuti ei tasuks tööandjal karta oma töötajalt viiruse kohta küsida, sest muidu ei saa tööandja ohutut töökeskkonda tagada. Küll aga ei ole tööandjal kindlasti kõige mõistlikum saata kogu töötajaskonnale e-kirja: „Teatan kahetsusega, et meie töötajal Maril on koroonaviirus.” Kindlasti saab olukorra lahendada mõistlikumalt.

Tuleks lähtuda tervest mõistusest ja leida omavahel kompromiss, aga ennekõike käituda nii, et ei seaks ohtu teisi.

Seega kutsun üles julgelt vabatahtlikult avaldama, kui olete saanud koroonaviiruse, sest nii saab teisi kaitsta. Seda ise vabatahtlikult tehes ja end isolatsioonis hoides säästate palju rohkem teiste tervist ja aitate kaasa viiruse leviku peatamisele. Ei tasu karta, et avaldades või küsides, kas kellelgi on koroonaviirus, rikute isikuandmekaitset või võite kaotada oma töö. Ka eriolukorras on õigus siiski õiglane ja terve mõistus teretulnud.